Liigu sisu juurde

Inimestel on teooriad juba olemas, nad ei taha uusi. Selleks, et amatööridele virmalistest teada anda, on üle maailma üles seatud raadiomajakad, mille signaal soodsate tingimuste puhul eetris kuuldavaks muutub.

Toa seinu katavad ruut ruudu haaval osaliselt kollaseks värvitud Euroopa kontuurkaardid ning valjuhääldist kostub mõnest filmist tuttav piiksudest ja pausidest koosnev morsekood.

Olles olnud enamiku oma elust üks tuntumaid ultralühilaine amatööre, on tal, mida meenutada. Muu hulgas on mees, kes omal ajal esimese amatöörina Nõukogude Liidus raadiosignaali Maalt Kuule ja tagasi põrgatas, tegemist teinud nii KGB kui Moskva võimubüroodega.

Alustame algusest «Alguse sai kõik juba varajases nooruses, kusagil 7. Isa õhutusel, kes oli teeninud radistina Saksa sõjaväes, hakkas noor raadiotehnikahuviline juba poisikesena morset õppima, viimaks pani ta morse­generaatori juba ise kokku.

Vabakaubandus töökohtade ja jõukuse nimel

Sealt edasi kasvas huvi aina edasi ja suuremaks ning õige pea hakkas ta katsetama omal käel raadiosaatja ja -vastuvõtja ehitamisega. Tema sõnul ei osanud tollast poisiohtu ja kimbatuses raadioehitajat isegi kohalik füüsikaõpetaja millegi kasulikuga aidata. Üheskoos taotleti endale vastavad load, raadiokutsungid ning seati ühiselamusse sisse ametlik raadiotuba.

Viimaks ehitasid tudengid endale ka esimesed töötavad saatjad ja vastuvõtjad. Sealt edasi edenes noore amatööri hobi juba jõudsalt ja omasoodu.

Hankides töö ja elukoha Ritsu rahvapärane nimi Linna külalehakkas Randmaa koduaeda ehitama ja püstitama üha kõrgemaid, suuremaid ja uhkemaid antenne, käies kiivalt kaasas ja ühte sammu aja ning teaduse viimaste arengutega.

Eestist Kuule ja Kuult Ameerikasse Omades viimaks Eesti ja ühtlasi terve Nõukogude Liidu ühtesid suurimaid amatöörraadioantenne ja -tehnikat, kummitasid Randmaad regulaarsed KGB jälgimised ja isegi salajased visiidid. Üha hapumaks muutuv olukord kulmineerus KGB kui kõikenägev ja -kuulev organ sai muidugi valitsevat võimu trotsivast teost praktiliselt kohe teada.

Õigluse kaitsmine meie kaubandussuhetes

Õnneks oli Randmaale kui tollal juba suhteliselt tuntud raadioamatöörile tekkinud Venemaal häid ja mõjuvõimsaid sõpru, kes oma kaasamatööri eelseisvatest juba suurema kaliibriga jamadest hoiatama sõitsid. Aga jah, tollal mulle väideti kindlalt, et olin olnud esimene Kuid mida raadioamatöörlus endast õigupoolest kujutab? Nende seas ka Venemaa. Venemaa WTOsse vastuvõtmine on ainuke võimalus allutada Venemaa WTO kehtestatud kaubandusreeglitele või õigemini — mingisugustelegi reeglitele.

Paraku tulevad Venemaalt väga vastakad signaalid riigi kavatsuse kohta liituda WTOga.

on usaldusvaarsed kaubanduse signaalid

Poliitilisel tasandil räägitakse soovist lõpetada liitumiskõnelused võimalikult kiiresti, tegudes loodi aga Venemaa initsiatiivil alates 1. Viimaseks näiteks on Seda tehakse tolliliidus, mis omakorda tähendab, et ka seni suhteliselt madalate tollitariifidega Kasahstan tõstab oma tariife.

Venemaa senine ettearvamatu kaubanduspoliitika ei loo soodsat keskkonda kaubandussuhete arenguks, pigem takistab seda.

  • Kauplemisrakendus | 🥇 Vaadake parimaid aasta kauplemisrakendusi
  • Eesti tippraadioamatööri igapäev: signaalid Kuule ja tagasi - Uudised - Lõuna-Eesti Postimees
  • Eesti – vaba kaubanduse valvekoer | Välisministeerium
  • Kas bitkoin lubab paeva paeval
  • Polaris aktsiaoptsioonide tehingud
  • GL Trade Systems Ltd
  • Kui usaldusväärne on HOIA äpi info? | COVID kriisi veebileht
  • See on täielik ülevaade eToro konto loomiseks ja kauplemise alustamiseks.

Euroopa Liidu ja Eesti seisukohalt on oluline Venemaa võimalikult kiire WTOsse astumine, kuid mitte erandeid välja kaubeldes ja aega venitades, vaid täites kõiki kehtestatud tingimusi ja võetud kohustusi. Selleks näib aga Vene poolel tahe puuduvat. Euroopa Liit jagab seisukohta, et kaubanduspoliitika peab tuginema eeldusele, et Euroopa majanduslik heaolu on lahutamatult seotud maailma teiste regioonide omaga ning vastus suurenevale globaalsele konkurentsile ei ole kaitsta ELi õiglase konkurentsi eest, vaid jätkuvalt kasvav avatus suhetes nii kodus kui ka võõrsil.

Marina Kaljurand Välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Muidugi oleks see üleskutse kõlanud võimsamalt ja olnud suurema kaaluga, kui seda oleks öeldud mõnele suurriigile. Ometigi öeldi seda Eestile.

Kuigi ollakse ühiselt seisukohal, et ELil on juhtroll parimate praktikate ja reeglite edendamisel, on nende reeglite omavaheline kokkuleppimine vahel väga raske. Nagu ka mitmete teiste Euroopa Liidu poliitikate puhul, on kaubanduspoliitikas riikide seisukohad tihti erinevad.

On riike, kes põhimõtteliselt toetavad vaba ja avatud kaubandust, on riike, kes püüavad aktiivsemalt kaitsta oma ja seeläbi ka Euroopa Liidu turgu, et mitte öelda — kalduvad pehme protektsionismi poole.

Ei ole erandlik, et Euroopa Liidu Nõukogu kaubanduspoliitika komitee TPC — Trade Policy Commitee, endine komiteenimetus muutus Lissaboni lepingu jõustumisega arutelud võivad olla pikad ja emotsionaalsed, sest püütakse leida kõigile sobivaid lahendusi.

Eesti kuulub Euroopa Liidus nende riikide hulka, kes toetavad liberaalset ja vaba kaubandust. Kui küsida, mis on Eesti eesmärgid Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitikas, siis sellele saabki vastata lühidalt, et lisaks Eesti ettevõtjate huvide edendamisele on Eesti huviks võimalikult hästi toimiv Euroopa Liit ka väliskaubanduse kontekstis.

See omakorda tähendab, et kui läheb hästi Euroopa Liidul tervikuna, läheb hästi ka igal üksikul liikmesriigil, on usaldusvaarsed kaubanduse signaalid Eestil. Euroopa Liidu vabakaubandussuhted Alljärgnevalt toon mõned näited viimastest elavatest diskussioonidest TPCs ja Eesti seisukohtadest. Nimetatud uued lepingud on olemuselt ulatuslikud, mis tähendab, et traditsiooniliste kaubandusteemade kvoodid ja tollimaksud kõrval sisaldavad need ka muid kaubandusega seotud valdkondi — teenused, riigihanked, intellektuaalse omandi kaitse jms.

Kõige kaugemale on jõutud ELi ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimistega. Seda lepingut on räägitud läbi mitu aastat, leping on ambitsioonikas ja lõppkokkuvõttes kasulik mõlemale poolele ning sellega on nõus kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

on usaldusvaarsed kaubanduse signaalid

Kuid siis tulevad mängu siseriiklikud huvid ja lobitöörühmad, eelkõige autotööstuse omad. Mitme Euroopa Liidu liikmesriigi autotööstus näeb Koreas endale konkurenti ja need liikmesriigid olid kuni viimase hetkeni valmis lepingut selle nimel pidurdama.

Kauplemisrakendus | Vaadake parimaid 2021. aasta kauplemisrakendusi

Muidugi tuleb erinevate tööstusharude esindajaid mõista — nemad peavad võitlema ja seisma oma esindatavate ettevõtete huvide eest. Ning kui üks või teine huvigrupp on Euroopa Liidu liikmesriigis tugev ja mõjukas, mõjutab see ka selle riigi käitumist.

  • Mis paneb meid ostma seda, mida me ostame? — Euroopa Keskkonnaagentuur
  • Vaba ja õiglane kaubandus | EPP Group in the European Parliament
  • Aktsiaoptsioonid TESLA tootajatele
  • Koik kauplemisstrateegia
  • Binaarsed valikud kauplemise sissetulek
  • Eesti tippraadioamatööri igapäev: signaalid Kuule ja tagasi

Viimase aasta jooksul on Eesti pidanud ambitsioonikaid kaubanduskokkuleppeid Lõuna-Koreaga tähtsaks ning toetanud vabakaubanduslepingu kiiret sõlmimist, sest kompromiss, mis on läbi räägitud, on soodne ja kasulik Euroopa Liidule tervikuna ka siis, kui üksikute tööstusharude huvid võivad olla kaitstud erinevalt. Eesti on toetanud Euroopa Komisjoni ja neid liikmesriike, kes peavad üksikute tööstusharude huvidest olulisemaks suurt pilti — Euroopa Liidu majandushuvisid tervikuna.

Oleme lähtunud sellest, et oluline on lepingu tasakaal ning Euroopa Liidu kui terviku huvid.

  1. Aasia purse Kaubandusstrateegia
  2. Kui usaldusväärne on HOIA äpi info?

Seetõttu loeme kogu Euroopa Liidu võiduks seda, et leping Sõlmides märgilise tähtsusega kokkuleppe Kanadaga, mida me täielikult toetasime, on Euroopa Liit saatnud selge signaali, et pühendub avatud mitmepoolsele vabale ja õiglasele kaubandussüsteemile. Me soosime avatust ja heidame kõrvale protektsionismi; me tahame aidata ülemaailmsete kaubandusreeglite loomist, mis oleksid vastavuses meie kõrgete standardite ja väärtustega.

Language switcher

Euroopas on olemas ühiskonnasegment, mis seab kahtluse alla oma üleüldise heaolu ja õnne. Sinna võivad kuuluda lastega pered või isikud, kellel on teatav haridustase, sissetulek või teadlikkus. Nende rühmade jaoks on üha olulisem elada tervislikus keskkonnas või omada teadmisi selle kohta, kes valmistab ja kuidas valmistatakse tooted, mida nad ostavad.

Ja sageli on nad valmis ka ise tegutsema. Rikkamates riikides on neist saamas turujõud. Ei ole üllatus, et Euroopa väiksema sissetulekuga elanikkonnarühmade seas ja samuti arenguriikides on toetus sellisele säästlikkust propageerivale liikumisele märksa piiratum. Kas poliitikaga saab mõjutada käitumist?

Poliitika võib mõjutada tarbijakäitumist muidugi.

Peame meeles pidama, et demokraatlikus ühiskonnas vajab poliitika valijate toetust. Maksude kehtestamine mittesäästlikele valikutele tõstaks hinda, hind aga on paljude jaoks kaupade ja teenuste ostmisel määrav tegur. Riigiasutused on samuti ostjad — mõne toote puhul on nad arvestatav turujõud. Näiteks võib otsus osta avaliku sektori asutustele üksnes mahetoitu või õiglasest kaubandusest pärit kohvi või otsus eelistada avalike teenuste osutamisel säästvaid sõidukeid suurendada säästvate toodete ja teenuste turuosa.

on usaldusvaarsed kaubanduse signaalid

Riigipoliitikal on oma roll ka infrastruktuuri muutmisel, et pakkuda säästvamaid valikuid. Sellega jõuame tagasi ligipääsetavuse ja kättesaadavuse küsimuse juurde. Kui puuduvad jalgrattateed, ei saa me oodata jalgrataste kui transpordivahendi laiaulatuslikku kasutamist. Riigipoliitika edu võti seisneb tervislike ja säästvate valmislahenduste pakkumises. Teabekampaaniad saavad aidata suurendada teadlikkust. Kuid selleks, et ükskõik milline muutus käitumises saaks toimuda ulatuslikult, peab pakkumine olema ligipääsetav, usaldusväärne ja hõlpsasti kasutatav.