Liigu sisu juurde

Samuti täna kasvavat kaitsealade trendi, võrreldes Käesoleva artikli tingimused kehtivad iga protokolli suhtes, välja arvatud juhud, kui asjaomases protokollis on ette nähtud teisiti. Oleme seisukohal, et kõigilt ei saa nõuda samasugust muudatust ning arvestama peab liikmesriikide erinevate hetketasemete, tingimuste sh geograafilised , tootmistüüpide ja põllumajanduspraktikatega. Käesolev konventsioon ja iga selle protokoll kuuluvad ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele riikide ja regionaalse majandusliku integratsiooni organisatsioonide poolt. Selle tõenduseks meie, allakirjutanud, olles nõuetekohaselt volitatud, oleme käesolevale konventsioonile alla kirjutanud. Kuidas on tootmist piirates plaanis tagada maapiirkonna areng, ettevõtete konkurentsivõime ja ära toita kasvava trendiga rahvastik?

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Koja seisukohad Euroopa elurikkuse strateegia ettepaneku kohta Toetame kirjas Euroopa Komisjoni initsiatiivi edendada bioloogilist mitmekesisust, kuid leiame, et strateegiaga seatud eesmärgid on ebaselged. Strateegia rakendamisel on oluline tagada nii põllumajandus- kui metsandussektori elujõulisus. Ühingud esitavad spetsiifilised märkused strateegia ettepanekus seatud eesmärkide kohta.

Eesti seisukohalt ei saa toetada Eesti kaitsealade pindala suurendamist.

Majandusliku mitmekesisuse strateegia Lihtsaim viis raha teenimiseks kauplemisvoimalustele

Lisaks on Eesti täna juba saavutanud ja isegi ületanud Aichi elurikkuse konventsioon eesmärgi Võrreldes teiste ELi liikmesriikidega on Eestis juba praegu väga rangelt reguleeritud metsade majandamine, mis toetab säästlikku majandamist ning arvestab ökoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike aspektidega.

Hetkel on selgusetu, mida täpselt kujutab ELi kaitsealade suurendamise eesmärk ehk ei ole selge, milliseid alasid soovitakse kaitse alla võtta.

Avaleht » Uudised » Elurikkuse päev! Metsaomanikel on oluline roll elurikkuse hoidmisel Elurikkuse päev! Metsaomanikel on oluline roll elurikkuse hoidmisel

Leiame, et enne kui pole seatud selgeid ja ühtselt mõistetavaid eesmärke ei ole võimalik sellega edasi minna sh pole võimalik hinnata sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid.

Lisaks näeme, et kaitsealade suurendamise asemel peab keskenduma nende alade kvaliteedi tagamisele, näiteks üle vaadata olemasolevate kaitsealade vastavus kaitse eesmärgile.

Piirangute kehtestamine peab tuginema põhjalikele uuringutele ja olema proportsionaalne eesmärgi saavutamiseks. Oluline on ka rõhutada, et piirangute seadmisel eraomandi kasutamisele peavad need olema koheselt ja õiglaselt hüvitatud.

Oleme seisukohal, et kehtestatud eesmärk on liiga ambitsioonikas, eriti arvestades niivõrd piiratud ajaraamistikku kuni Leiame, et soodustama peab mitmekesist majandamist, mis toetab elurikkuse säilimist ja edendamist. Leiame, et kaitstavate alade hulka tuleb arvata ka eraomanike vabatahtlike meetmete rakendamist.

Näiteks rohelise märgise ja sertifikaatide all ning hea metsanduse tava järgi metsamajandamine, Wildlife Estates, põllumajanduses keskkonnasõbraliku majandamise meetme rakendamist ning mahepõllumaad. Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisel tuleb keskenduda kasutamisega seotud riskide vähendamisele, mitte koguste piiramisele.

Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine hektari kohta oluliselt väiksem võrreldes ELi keskmisega — viimaste teadaolevate andmete kohaselt oleme kõikide liikmesriikide arvestuses nimekirjas viimaste hulgas koos Läti ja Iirimaaga.

Näiteks võrreldes turustatud TKV koguseid kasutusel oleva põllumaa kohta, siis Selline koguselise eesmärgi seadmine võib veelgi vähendada huvi uute Majandusliku mitmekesisuse strateegia turule toomise vastu Eestis olukorras, kus alternatiivide olemasolu on niivõrd piiratud ja turul on juba praegu liiga vähe üksteist asendavaid tooteid, mis soodustab resistentsuse teket.

Lisaks tuleb arvestada, et kliimamuutustega kaasnevad uued kahjurid ja haigused. Toetada tuleb täppistehnoloogiate kasutusele võtmise soodustamist, integreeritud taimekaitse ITK ulatuslikumat rakendamist ning teadus- ja arendustegevuse toetamist.

Väetiste kasutamise vähendamisel tuleb keskenduda kasutamisega seotud riskide vähendamisele ja kasutustõhususe suurendamisele, mitte koguste piiramisele. Hetkel ei ole selge, mida täpselt on mõeldud toitainete kao all, st kas mõeldud on toitainete — N, P, K — kasutamise efektiivsust.

Kõigepealt leiame, et enne koguseliste eesmärkide seadmist on vaja paika panna toitainete optimaalne kadu ning toitainete kasutamise efektiivsuse eesmärgid. Siinkohal ei ole võimalik kõigile liikmesriikidele rakendada ühtseid näitajaid, vaid need peavad olema välja töötatud eraldi liikmesriigi spetsiifiliselt ning põhinema põhjalikel teadusuuringutel.

Arvestada tuleb liikmesriigi hetketaset, kasutatavaid tootmistüüpe, geograafilisi eripärasid, jne.

Elurikkuse päev! Metsaomanikel on oluline roll elurikkuse hoidmisel

Eestis on väetiste kasutamine hektari kohta oluliselt väiksem ELi keskmisest, oleme selle näitajaga taaskord nimekirjas viimaste seas. Lisaks on Eestis täna väetamisnormid seatud juba arvestades taimekasvu vajadust ja bilansipõhisust. Kui vähendame väetiste kasutamist, siis ei saa taim enam piisavalt vajalikke toitaineid ning sellega kaasneb saagikuse ja saagi kvaliteedi langus, millega seame ohtu riigi toiduga varustatuse tagamise.

Kui veelgi piirame kasutuses olevat põllumajandusmaad tekib oht, et Majandusliku mitmekesisuse strateegia olevad alad muutuvad veelgi intensiivsemaks. Seejuures tõstatub jällegi küsimus, kuidas suudame tagada kasvava trendiga rahvastiku ära toitmise?

Oleme seisukohal, et enne põhjalike mõjuanalüüside läbiviimist ei saa toetada sellise eesmärgi seadmist. Me vajame lähenemisviisi, mis oleks tasakaalus tootmise vajaduste ja võimaluste ning keskkonnakaitse vahel ning ei pärsiks sektori elujõulisust.

Eesmärgi täitmisel toetame lähenemist, mis võimaldab arvestada juba seni tehtut ning võimalikult palju erinevaid elemente.

Lisaks sellistele maastikuelementidele nagu põllusaared, kiviaiad, hekid, jne, peab olema võimalik arvestada kõiki alasid, mis toetavad elurikkuse säilimist ja edendamist puhverribad, püsirohumaad, jne. Eesti puhul on oluline arvestada ka poollooduslike kooslustega edaspidi PLKmis oluliselt panustavad liigirikkuse säilimisele.

Strateegia ja eesmärgid

Mahepõllumajanduse osakaalu suurendamise asemel peab soodustama mahe tooraine väärindamist. Selle näitajaga oleme ELis teisel kohal ning selle põhjal on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui ELis keskmiselt Eesti kontekstis peaks fookuses olema pigem mahetootmise potentsiaali tõhus rakendamine — mahemaa osakaal on suur, aga mahetoodangu osakaal lõpptoodangus võiks olla suurem.

Seda lähenemist toetab ka Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani PõKa. Arvesse tuleb võtta kumuleeruvat sotsiaalset ja majanduslikku mõju tulenevalt mahetoodete tavalisest madalamast saagikusest ja toodete kõrgemast hinnast.

Vastutus maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse eest

Maheda osakaalu suurendamine peaks tulema turunõudlusest mitte kunstlikult kehtestatud nõudest, vastasel juhul tekib maheturu kokkuvarisemise oht, sest nõudluse ja pakkumise tasakaal on rikutud.

Leiame, et tuleviku Euroopa põllumajandusmudel peaks hõlmama erinevat tüüpi põllumajandus­ettevõtete elujõulisust.

Majandusliku mitmekesisuse strateegia Bollingeri banding paeva kaubandusstrateegia

Lähenemine peab olema liikmesriikide põhine, peab vältima seni edukalt majandatavate liikmesriikide diskrimineerimist. Samuti täna kasvavat kaitsealade trendi, võrreldes Lisaks on Eestis olulisel määral piirangutega alasid, kus on eraomanikele seatud juba niigi olulisi majanduslikke kitsendusi. Näiteks kohalike omavalitsute piirangutega alad nn rohealad, majandamine nitraaditundlikel ja kaitsmata põhjaveega aladel.

Majandusliku mitmekesisuse strateegia S & P 500 kauplemise strateegiad

Oleme seisukohal, et kõigilt ei saa nõuda samasugust muudatust ning arvestama peab liikmesriikide erinevate hetketasemete, tingimuste sh geograafilisedtootmistüüpide ja põllumajanduspraktikatega. Arvestama peab kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi — majandus, sotsiaalne ja keskkonnaalane.

Strateegias on peamine rõhk keskkonnal, välja on jäetud sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid. Lähenemine peab olema terviklik, hinnatud peavad olema kõik mõjud.

Majandusliku mitmekesisuse strateegia Paberi kauplemise programm

Kuidas on tootmist piirates plaanis tagada maapiirkonna areng, ettevõtete konkurentsivõime ja ära toita kasvava trendiga rahvastik?

Strateegia elluviimine ei tohi pärssida põllumajandus- Majandusliku mitmekesisuse strateegia metsandussektori ettevõtete elujõulisust.

Selgusetu on, kuidas on plaanitud strateegia eesmärkide elluviimine. Strateegia eesmärgid on väga ambitsioonikad ning selle edukaks rakendamiseks peab olema tagatud juurdepääs rahastamisele ja investeeringutele.

Jätkusuutlikkus

Selgusetud on, milline on selliste piirangute seadmisega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju. Strateegiast ei selgu, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Ühe olulise vahendina on välja toodud ÜPP. Leiame, et ÜPP eelarve ei ole kindlasti piisav, arvestades, et ÜPP vahenditega tuleb saavutada ka mitte vähem olulised majandus- ja sotsiaalsed eesmärgid, nagu tootjate sissetulekute tagamine, tootlikkuse kasvatamine ja toiduga varustatus.

Strateegia eesmärkide saavutamine saab toimuda ainult koostöös maaomanikega nii metsa- kui põllumaa mitte käskude, keeldude ja piirangutega.

Strateegilised partnerlused

Seega tuleb leida majanduslikult jätkusuutlik mudel keskkonna hüvede sh bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja suurendamiseks, on kasumlik binaarsete voimaluste kaubandus motiveeriks ka maaomanikke.

Sellised eesmärgid toovad kaasa toodete hinnatõusu — kas tarbija on valmis selle kinni maksma? Lisaks nii põllumajandus- kui metsandussektoris täiendavate piirangute seadmine ilma COVID kriisi mõju Majandusliku mitmekesisuse strateegia pärsib oluliselt ettevõtete elujõulisust.

Strateegia ajaraamistik aastani on väga piiratud. Selline piiratud ajaraamistik võib endaga kaasa tuua läbimõtlematu ja kiirustava tegutsemise, mis võib oluliselt ohustada põllumajandus- ja metsandussektori sissetulekut ja konkurentsivõimet, seades samal ajal ohtu ka kohaliku toidu- ja Majandusliku mitmekesisuse strateegia ning elanikkonna heaolu.