Liigu sisu juurde

Näiteks Pernau in den Jahren — Seisustevahelised abielud

Lüneburg: Verlag CarlSchirren Gesellschaft, — Inna Põltsam, Aldur Vunk koost. Pärnu linna ajaloo allikad I osa. Põltsam, A. Vunk Hg. Quellen zur Geschichte der Stadt Pernau Einfluß der lutherischen Reformation auf den Alltag in Livland. Altnurme Hg. Estnische Kirchengeschichte im vorigen Jahrtausend. Kiel: Friedrich Wittig Verlag, 73— Pärnu, 63— Algul igavast jatüütustki kohustusest kasvas järjest suurema süvenemise ning materjali unikaalsuse teadvustamise juuresvälja sügav huvi, ühtlasi kindel soov kasutada seda ainulaadset materjali spetsiaalse uurimuse tegemisel.

Samuti tundus uurimuslikult huvitav panna pealtnäha ühekülgse allikmaterjali põhjal kokku võimalikult headja tähenduslikku pilti Liivimaa väikelinnast, sealsetest inimestest, nende igapäevasest elust ja tegevusestumbes poole sajandi vältel. Selle väitekirja valmimisse on andnud oma toetava panuse mitu inimest.

Download (4Mb) - E-Ait

Esmalt tahan tänada häid kolleegeAjaloo Instituudist ja Keskaja Keskusest, sealhulgas eelretsensente Anu Mändi ja Anti Selartit, tänu kellekriitikale ning asjalikele märkustele on väitekiri palju võitnud. Sama oluline on olnud juhendaja prof JüriKivimäe toetus ja suunamine. Tänu kuulub ka Pärnu Muuseumi direktorile Aldur Vungile, kes lahkelt tutvustasja vahendas muuseumikogudes talletatavaid materjale. Eraldi tänan oma abikaasat ja peret ning häidsõpru mõistva suhtumise ning väitekirja valmimisele kaasaelamise eest.

Tõepoolest, nagu Riia, oli ka Tallinna ja Tartu puhul tegu mõjukate Liivimaariiklust kujundanud teguritega ning neil oli oluline roll maa poliitilises, majandus- jakultuurielus, seda eriti tänu nende kuulumisele Hansa Liitu.

Märksa väiksem on olnud uurijate motivatsioon tegeldaväikelinnade ajalooga. Kahtlemata mängib selles oma osa kesine allikaline baas, kuid veelrohkem on põhjuseks väikelinnade osatähtsuse alahindamine keskaja Liivimaa arengus.

Arrogants või huvi puudumine väikelinnade ajaloo vastu ei ole iseloomulik sugugi ainultEesti ajalooteadusele. Nagu kriitiliselt märgib Peter Clark, läheb üks tähtsaim Euroopaurbaniseerumist ajavahemikus — käsitlev uurimus 3 väikelinnadest täiesti mööda. Ka mujalEuroopas on ajaloo-uurijad väikelinna kesk- ja varauusajal iseseisva uurimisobjektinatunnustanud alles mõned aastakümned.

Kui mitmel pool Euroopas olilinnalise elu kogemus valdavalt väikelinnas elamise kogemus — linnaelanike enamik elasjust väikelinnas —, 7 siis keskaja Liivimaal elas enamik linnaelanikke hoopis suures linnas.

Teisiti öeldes elas Tallinnas, Tartus ja Riias rohkem inimesi kui kõigis kohalikes väikelinnadeskokku. Kui Inglismaal asus linnPaul Johansen loeb linnaprivileege omanud kohtade hulka ka Lihula. Vt Paul Johansen. Hansa tähendusLiivimaale.

Koost Jüri Kivimäe. Tartulk Eesti historiograafias onseda eitatud, vt nt Jüri Kivimäe. Iuravit iuxta formam prescriptam. Beiträge zur Verwaltungs- Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostseeraumes.

Vt kaMati Mandel. Daniel Schwartz Share Option Tehingud ei saanud Lihulast linna. Tallinnlk 41— Johansen, Hansa tähendus Liivimaale, lk jj; Priit Raudkivi. Maapäeva kujunemine. PeatükkLiivimaa Tallinnlk Jan De Vries. European Urbanisation — Cambridge, Massachusetts Peter Clark. Cambridgelk 3. Clark, Introduction, lk 3. Peter Clark, Ed. Cambridge Small Towns — DM Palliser, Ed. Cambridgelk —; Alan Dyer. Small market towns — Cambridge, lk —; Martina Stercken.

Städte der Herrschaft. Kleinstadtgenese im HabsburgischenHerrschaftsraum des Köln, Weimar, Wien Small towns in early modern Germany: the case of Hesse — Cambridgelk Praeguse uurimisseisu juures on raske öelda, kui palju muudaks pilti, kui arvata väikelinnade hulkaka kõik linnaõiguseta turukohad.

Viimaste arv on enam-vähem selge, kuid nende asulate elanikkonnasuurus vajab alles väljaselgitamist. Miks Liivimaa jäikeskajal nii vähe linnastunud piirkonnaks, see on omaette käsitlust vääriv teema.

Siinkohalon oluline ainult tõdeda, et väikelinn vajab Eesti ajaloo uurimuses senisest suuremat tähelepanuja seda mitmel põhjusel. Ilmselgelt pole võimalik väikelinnu kaasamata saada õigetettekujutust Eesti ala resp. Liivimaa kesk- ja varase uusaja linnast ja linnakultuurist. Kuiväikelinnade käsitlemine piirdub vaid nende poliitilise mõjuvõimu tühisuse ja väikesemajandusliku tähtsuse nentimisega, 10 siis on see selgelt ühekülgne ja piiratud läheneminening kindlasti ei rahulda enam tingimustes, kus Euroopa teiste piirkondade väikelinnadeajaloo uurimine jõudsalt edeneb.

SPX Indeks Valikud Tundi Lihtsa kaubanduse strateegiad

Näha väikelinnas kõigest suure linna tähtsusetut vähendatud koopiat oleks samamoodi eksitavnagu Liivimaa linnastumise käsitlemisel minna mööda linnaõiguseta nn turukohtadest. Väikelinnade,olgu siis linnaprivileegidega või privileegideta nagu Kuressaare, Lihula, Keila, Valga jt ,ignoreerimine tähendaks Liivimaa linnakultuuri olulist vaesestamist.

Veelgi enam, Eesti ala resp. Liivimaa väikelinn on oluline peatükk Euroopa urbaniseerumise ja linnakultuuri ajaloos. Teadlikult on piirdutud ainult Uus-Pärnuga. Pärnu jõe vastaskaldal asunud piiskopilinn, Vana-Pärnu, on vaatluse alt kõrvale jäetud, rõhutamaks muu hulgas isegi ajaloolaste hulgas ununemakippuvat tõsiasja, et keskajal oli nende puhul tegu kahe omaette linnaga.

Vana-Pärnu ajalugu onrohkem põhjust käsitleda kas eraldi või koos teiste Saare-Lääne piiskopkonna linnadega.

liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. uurimus uus-pärnu ajaloost ...

Muidugi ei saa eitada n-ö kaksiklinna fenomeni, see tähendaks aga eeskätt kahe linna omavahelistesuhete ja kommunikatsiooni uurimist. Just linnade omavahelise suhtluse kontekstispuudutatakse Vana-Pärnu teemat ka käesolevas väitekirjas. Tänapäeva linnaajaloo-uurijadjagavad linnad suurteks ja väikesteks vastavalt elanike arvule vt lähemalt ptk 1.

Sellekriteeriumi järgi liigitub Uus-Pärnu kahtlusteta väikelinnade hulka. Kuid teisiti polnud olukordka keskajal, siis oli olukord kaasaegsetele selge: Liivimaal oli kolm suurt linna, ülejäänuidnimetati väikesteks. Tõenäoliselt aitaskoha kujunemisele hierarhias kaasa ka linna asutamise aeg, nimelt pretendeeris Riia kui Liivimaalinnadest vanim juhtivale positsioonile. Käesoleva töö eesmärk ei ole siiski selgitada, miksühest või teisest linnast keskaja Liivimaal sai väike ja mitte suur linn, vaid uurida lähemaltRobert Bartlett.

Euroopa sünd. Vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus — Tallinn ,lk — Kõigi ülejäänute tähtsus linnana ei ületanud tõenäoliselt oluliselt kohaliku tagamaa piire s. Saare-Lääne piiskopkonna käekäik. ArtiklidLääne-Eesti keskajast.

Haapsalulk Bartlett, Euroopa sünd, lk Vt nt Akten und Rezesse der livländischen Ständetage. Leonid Arbusow, sen. Rigalknr § Bunge, Hg. VIII: Mai— Riga, Moskaulk —, nr § 3. Eberhard Isenmann. Die deutsche Stadt im Spätmittelalter: — Stuttgartlk 27, Töö ajaline raam on üldjoones Viimane esitas ka Liivimaa seisustele ja riiklusele väljakutse, kuidseda ei suudetud või ka ei jõutud vastu võtta ning maa resp. Üldiselt loetakse aastat Euroopa ajaloos varaseuusaja alguseks.

Samas see, milline oli konkreetsemalt Liivimaaühiskonna tee keskajast varasesse uusaega ehk milliste küsimuste lahendamisega tuli vastastikkuseista, alles ootab eraldi põhjalikku uurimist ning mõtestamist.

Käesolev töö koosneb seitsmest peatükist, mille teemad on suuresti määranud olemasolev allikmaterjal,s. Teisest küljest on teemade valikul olnud taotluseks haaratauurimusse võimalikult palju linnaelu tahke. Eelistatavalt on tähelepanu pööratud linna igapäevaeluaspektidele, nagu linnakodaniku elamu ja elukeskkond, perekond, naise positsioon linnasjms. Daniel Schwartz Share Option Tehingud ei ole pretendeeritud ammendada kõiki Uus-Pärnu vanema ajaloo võimalikketeemasid.

Et käsitlus ei jääks liiga kitsastesse raamidesse, on Uus-Pärnut võrreldud Liivimaateiste väike- või suurte linnadega. Ainult piisavalt laiapõhjaline uurimus laseb välja selgitada jasõnastada Liivimaa väikelinna ning väikelinliku eluviisi peamised iseloomulikud Daniel Schwartz Share Option Tehingud.

Kõigeparemini on uurimustega kaetud Tallinna vanem ajalugu, väikelinnade osas on asiproblemaatilisem ning see on tööd kahtlemata mõjutanud.

Mõistagi ei pääse mööda Euroopa väike linnaajaloo laiemast tagapõhjast, kuid Uus-Pärnu võrdlus Euroopa teiste väikelinnadega eiole käesolevas uurimuses omaette eesmärk. Antud juhul on pigem taotluseks selgitada jamääratleda väikelinna osa Liivimaa sotsiaalsetes ning majandus- ja kultuuriprotsessides keskajalõpul ja varase uusaja algul.

Väitekirja esimeses, küllaltki andmetihedaks kujunenud peatükiskäsitletakse Uus-Pärnut ja selle elanikkonda Samuti on küsimuseks,millistest sotsiaalsetest ja rahvuslikest elementidest moodustus linna elanikkond ning mis piirkondadestasusid inimesed Uus-Pärnusse elama. Suhted oma maahärraga olid iga linna jaoksvõtmelise tähtsusega, sellest tulenevalt käsitleb järgmine peatükk Uus-Pärnu suhteid Liivimaaorduga ning Pärnu komtuuriga kui orduvõimu kohapealse esindajaga.

Edasi on tähelepanu alllinna omavalitsusorgani — rae — koosseis ja tegevus. Keskseks küsimuseks on, mis iseloomustasväikelinna juhtimist ja majandamist. Kahes järgmises peatükis on tähelepanu all linna kakspeamist sotsiaalset seisust — kaupmehed ja käsitöölised. Ühtlasi Labiraakimised palga aktsiate valiku kohta need ülevaadet väikeJoachim Kuhles.

Norbert Angermann, Ilgvars Misāns, Hg. Lüneburg, lk 52— Ühe võimaliku seisukoha järgi märgivad varase uusaja algust neli konstitutiivset elementi: renessanss,reformatsioon, maadeavastused ja nn modernne riik, vt lähemalt Günter Vogler. Europas Aufbruch in dieNeuzeit — Stuttgartlk ; vrd Paul Münch. Lebensformen in der Frühen Neuzeit. Berlin, lk 14— Uus-Pärnus elanud teiste seisuste ja sotsiaalsete kihtideesindajaid aadlikke, palgatöölisi jt ei ole vaadeldud omaette peatükis, vaid olemasolevateraames.

Edasi leiavad uurimuses käsitlemist perekond, abielusuhted ja naiste osa Uus-Pärnu linnakogukonnas. Väitekirja lõpetavas peatükis on vaatluse all kiriklikud olud ja usuelu Keskaja Liivimaa majanduslikus, kultuurilises, poliitilises ja sotsiaalses arengus olilinnal täita tähtis roll.

Ometi on eesti ajaloolased varasemal ajal nagu pisut põlanud linnavaatlemist, keskaja linna suhtuti kui võõrkultuuri kantsi, võõrnähtusesse, millel maa põlisrahva,s. Nii pole imestada, et Eesti ala linn on olnud Saksa Ordu Liivimaa haru ning Saare-Lääne jaTartu piiskopi valitsemisajal rohkem baltisaksa kui eesti ajaloolaste uurimisobjekt.

Kõigekaalukamad tööd valmisid keskaja Tallinna ajaloost, siinkohal tasub mainida kas või Eugenvon Nottbecki ja Wilhelm Neumanni ühisteost. Teerajajaks oli selles kahtlemataPaul Johansen. Kenkmaalt, samutiVrd Eesti rahva ajalugu. Toim Juhan Libe, August Oinas jt. Tartulk —, jj.

Download (4Mb) - E-Ait

Eugen v. Nottbeck, Wilhelm Neumann.

Kauplemine perversioni strateegiaga Kaubandusmaht ja aegumiskuupaev

Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval. Reval Keskaja Tallinna ajaloo üksikküsimustele pühendatud baltisaksa ajaloolaste artikleid ja uurimusi ei jõuasiinkohal kokku arvama ning üles lugema hakata. Eestlane Tallinna Linnaarhiivi allikate kajastuses. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen Reval. III, Heft 1,lk 41— Ilmunud ka eestikeelses tõlkes. Sakslane ja mittesakslanekeskaegses Tallinnas.

Tartulk — Studien zur Geschichte der lettischen Bevölkerung Rigas im Mittelalter und Eesti ajalugu. II kd. Toim Hans Kruus. Tartulk 83—, — Arnold Süvalep. Narva ajalugu. Taani ja orduaeg. Narva Aleksander Margus. Rahvus- ja sotsiaalvahekordade teravnemine Tallinnas XVI sajandi esimeselpoolel. Tallinnlk 83— Hendrik Sepp. Kaubandus ja linnad keskajal. Koost Evald Blumfeldt. Tartu linnauurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartu Selle Tartu ajaloo näol ontegemist tähelepanuväärse saavutusega — on püütud linna ajalugu kompleksselt käsitleda, kõige suuremtähelepanu aga on asustusajalool.

Sellist käsitlust koostati ka Tallinna kohta, paraku see käsikiri hävis. Siia ritta võib lugeda ka üldkäsitluste raames ilmunud12 H. Sepalt pärinevad viimased üldistavad, võib öelda kontseptuaalsed Eesti keskaja linnaajalookäsitlused.

Hilisemal ajal on küll üksikküsimusi süvitsi uuritud, kuid üldkäsitluseni nõukogudeaegset ajalookirjandust ei saa arvestada pole veel jõutud.

Uus-Meremaa riiklik bioloogilise mitmekesisuse strateegia Uus korge kaubandusstrateegia

Seda perioodi iseloomustab peaasjalikultmitu üldkäsitlust, kas ühe linna ajalugu esiajast tänapäevani 26 või linnaajaloo käsitlusEesti ajaloo üldteoste raames, 27 kus keskaja linnale kuulus suhteliselt tagasihoidlik osa. Nõukogudeajal lisandus linnauurimisse vähe märkimisväärset, erandiks on siiski Küllike Kaplinskiheatasemeline töö Tallinna käsitöölistest, 28 samuti Jüri Kivimäe Narva ajaloo alaseduurimused. Muidugi tuleb tunnistada, et neilolid ka soodsamad võimalused — puudus ideoloogiline surve, oluline osa arhiivimaterjale asussamuti Saksamaal.

Kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks sellest ajast on kahtlemata PaulJohanseni ja Heinz von zur Mühleni Nõukogude Eestis avaldatud Tallinna ajalooüldkäsitlus 31 jäi keskaja käsitluse osas sellele teosele vaieldamatult alla. Iseseisvuse taastamisega algas uus periood ka Eesti ajalooteaduses. Ilmusid uued teemad, naguargielu- ja mentaliteediajalugu. Tänapäeva keskajauurijad on selgelt omaks võtnud seisukoha, ettänu katoliku kirikule, Hansale ja Saksa Ordule oli Liivimaa nii tugevalt integreeritud keskajaEuroopa tsivilisatsiooni, et tema sellest väljakiskumine, vaatlemine kui asja iseeneses oleksmõeldamatu.

Euroopa ei olnud keskajal ühtne poliitiliselt, küll aga kultuuriliselt ja sotsiaalselt. Uue hingamise on saanud linnaajaloouurimine viimase kümne aasta jooksul, kui on ilmunud Eesti ajaloolaste uue põlvkonnauurimused.

Binaarvoimaluse riskide vahendamine kone erinevusega Kaubanduse alguse strateegia

Rudolf Kenkmaa kirjutatud osad Eesti ajaloos. Vt Eesti ajalugu II, lk 83—, — Vt Constantin Mettig. Baltische Städte. Riga Geschichte der Baltischen Städte. Bern The Towns of Medieval Livonia. Vol 6,lk — Tallinna ajalugu ndate aastateni. Koost Raimo Pullat. Tallinn Tartu ajalugu. Koost RaimoPullat. Koost Heivi Pullerits. Nt Eesti NSV ajalugu. Peatoim G. Küllike Kaplinski. Tallinna käsitöölised XIV sajandil. Kaplinskilt on ilmunud kamitu artiklit, vt nt Käsitöötsunftide tekkimisest Tallinnas.

Ühiskonnateadused 2,lk — Ühiskonnateadused 4,lk — ning 1,lk 41— Ühiskonnateadused 29,lk — Narva küsimus Liivi ordupoliitikas aastail — Ühiskonnateadused 30,lk 29—42, — Paul Johansen, Heinz von zur Mühlen. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichenReval.

Köln, Wien Vt viide nr Karl Bosl. Die Grundlagen der modernen Gesellschaft im Mittelalter.

I Teil. Stuttgartlk Vt nt Anu Mänd. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades. Tallinna Linnaarhiivi toimetisednr 7. The Town and its Lord. Reval and the Theutonic Order in the fifteenthCentury. Tallinna Linnaarhiivi toimetised nr 6. Linnakirjutaja Johannes torHove ja hiliskeskaegse Tallinna asjaajamine. Modus Vivendi II. Tallinn ;Kümme keskaegset tallinlast.

Tallinna Linnaarhiivi toimetisednr Baltisaksa ajaloolaste loodud tõhusale kapitalile on eesti ajaloolased lisanudvõi lisamas heal nüüdisaegsel tasemel täiendust. Muidugi leiab Eesti keskaja ajaloost mituteemat ja aspekti, mida ei ole üldse või siis piisavalt käsitletud.

See asjaolu on aga kinni eelkõigeeesti ajaloolaste napis inimressursis. Seetõttu on eriti tänuväärne, et keskaja Liivimaa linnaajaloouurimine jätkub väljaspool Eesti ja Läti piire, peamiselt saksa keele- ja kultuuriruumis. See sai alguse Hoogsalt edeneb Haapsalu linna vanema ajaloo uurimine, millesse on kaalukas panus AntonPärna, Kalev Jaago töödel.

Peamiselt on tegeldud ja tegeldakse Riia linna ajalooga. Nagu baltisaksa, nii on ka läti ajaloolasteltilmunud lugematul arvul Riia vanemale ajaloole pühendatud artikleid, samuti mituVt nt Norbert Angermann. Die Bedeutung der Hanse für die Kultur des mittelalterlichen Livland.

Münsterlk 41— Thomas Brück. Riga in der ersten Hälfte des BaltischeSeminare Bd. Norbert Angermann, Hg. Lüneburglk 43— Novgorod Style? Muntis Auns, Ed. Rigalk 37— Vt lähemalt Hellmuth Weiss. Die historischen Gesellschaften. Georg v.

Rauch, Hg. Köln, Wienlk — Vt ka Peter Wörster. Margit Romang, Hg. Marburglk 30—43; Inna Põltsam. Pärnu MuinasuurimiseSelts. Vihik 1.

Tõepoolest, nagu Riia, oli ka Tallinna ja Tartu puhul tegu mõjukate Liivimaa riiklust kujundanud teguritega ning neil oli oluline roll maa poliitilises, majandus- ja kultuurielus, seda eriti tänu nende kuulumisele Hansa Liitu. Märksa väiksem on olnud uurijate motivatsioon tegelda väikelinnade ajalooga. Kahtlemata mängib selles oma osa kesine allikaline baas, kuid veel rohkem on põhjuseks väikelinnade osatähtsuse alahindamine keskaja Liivimaa arengus.

Pärnulk 10— Carl Friedrich Wilhelm Russwurm. Nachrichten über Alt-Pernau. Geschichte der Stadt Pernau in der Deutsch-Ordenszeit bis Süvalep, Narva ajalugu. Friedrich Amelung. Geschichte der Stadt und Landschaft Fellin von bis Jahrbuch der Fellinerlitterarischen Gesellschaft — Fellin Anton Pärn. Haapsalu linn Saare-Lääne piiskopkonna keskuste kujunemisloos. Haapsalulk 26— Über die Hausbauentwicklung in Westestland im Manfred Gläser, Hg.

Lübecklk — Koost KalevJaago. Kivimäe, Iuravit iuxta formam prescriptam, lk —; Jüri Kivimäe. Narva and the Baltic Sea Region.

Dissertatsioon on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks ajalooteaduse alal Kaupmees ja kaubandus

KarstenBrüggemann, Hg. Narvalk 17— Heiki Valk. The Genesis of Viljandi Fellin : archaeological data. Von derGründung bis in die Frühe Neuzeit. Ilgvars Misāns, Horst Wernike, Hg. Marburglk 95—;Arvi Haak. Viljandi linna kujunemisest peamiselt arheoloogiliste allikate põhjal.

Narvalk 17—28; Vt ka Kaur Alttoa. Viljandi linna kujunemisest. Odette Kirss. Rakvere ajalugu: kõige vanemast ajast Pärnu linna keskaja ajaloo uuriminePärnu teadusliku ajalookirjutuse alusepanijaks tuleb pidada Carl Friedrich WilhelmRußwurmi —kellelt ilmus Oluline oli, et peale kohalike ajaloohuviliste ja harrastusteadlaste suudetiseltsi tegevusse kaasa tõmmata ka professionaalseid ajaloolasi.

Esimene sellise koostöö vili on Tema huvi keskmes on justUus-Pärnu. Toetudes Hansa ja Liivimaa ajaloo allikate publikatsioonidele, käsitleb Hausmannpeaasjalikult Pärnu kaubandust keskajal ning tema osa Hansa Liidus ja hansakaubanduses. Ajaliselt jõuab Hausmanni uurimus välja Vähem kui pool sajandit kestnud PMUSi tegevus oli tulemusrikas ning mitmes mõttestähelepanuväärne.

edgar karofeld alexandra: Topics by euro26.ee

Tähtsuseta pole ka asjaolu, etPMUSist kasvas välja üks omanäoline rahvusvahelisel tasemel keskaja ajaloolane — HeinrichLaakmann — Pärnus sündinud, sattus ta oma isa kaudu varakult PMUSi mõju alla. Tartu Ülikoolis õppimise järel ja juba stuudiumi ajalgi sai temast produktiivne kaastööline seltsitoimetistele. Heinrich Laakmannilt on ilmunud arvukalt püsiva väärtusega artikleid, uurimusi jaallikapublikatsioone.

Nendest tasub vaid mainida Uus-Pärnu kiriklikke olusid, kaupmeestegildi, raeliini jne käsitlevaid uurimusi, samuti Uus-Pärnu pärusraamatu editsiooni. Geschichte der Stadt Riga. Rigas Entstehungund der frühhansische Kaufmann.

Hamburg Von der Gründung bisin die Frühe Neuzeit. Marburg Vt nt E. Geschichte der Stadt Goldingen. Mitau Geschichte der StadtLibau. Libau Beiträge zur Geschichte der Stadt Wolmar. Selle kriteeriumi järgi liigitub Uus-Pärnu kahtlusteta väikelinnade hulka. Kuid teisiti polnud olukord ka keskajal, siis oli olukord kaasaegsetele selge: Liivimaal oli kolm suurt linna, ülejäänuid nimetati väikesteks. Tõenäoliselt aitas koha kujunemisele hierarhias kaasa ka linna asutamise aeg, nimelt pretendeeris Riia kui Liivimaa linnadest vanim juhtivale positsioonile.

Käesoleva töö eesmärk ei ole siiski selgitada, miks ühest või teisest linnast keskaja Liivimaal sai väike ja mitte suur linn, vaid uurida Trading Robot strateegia 9 Robert Bartlett.

Euroopa sünd. Vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus — Tallinnlk — Kõigi ülejäänute tähtsus linnana ei ületanud tõenäoliselt oluliselt kohaliku tagamaa piire s.

  1. Head uued ja vanad filmid.: Redline ()
  2. La medicina es arte y ciencia; como tal, durante su ejercicio se pueden presentar innumerables situaciones en las que no siempre será posible haber tenido certeza en la decisión, o en el diagnóstico, o en el tratamiento; esto es el "acto médico"; acto que al analizarse de forma retrospectiva puede dar otra interpretación o verdad generando entonces lo que se considera o define como un error en la práctica médica.
  3. Макс Паккетт и его восхитительная француженка-жена Эпонина постарели, как и все вокруг, но было ясно, что они любят друг друга и своего сына Мариуса и любовь придает им силы.

Saare-Lääne piiskopkonna käekäik. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalulk Leonid Arbusow, sen. III: — Rigalknr § Bunge, Hg. VIII: Mai— Riga, Moskaulk —, nr § 3. Die deutsche Stadt im Spätmittelalter: — Stuttgartlk 27, Töö ajaline raam on üldjoones Viimane esitas ka Liivimaa seisustele ja Strateegiad, kasutades voimalusi väljakutse, kuid seda ei suudetud või ka ei jõutud vastu võtta ning maa resp.

Üldiselt loetakse aastat Euroopa ajaloos varase uusaja alguseks. Samas see, milline oli konkreetsemalt Liivimaa ühiskonna tee keskajast varasesse uusaega ehk milliste küsimuste lahendamisega tuli vastastikku seista, alles ootab eraldi põhjalikku uurimist ning mõtestamist. Käesolev töö koosneb seitsmest peatükist, mille teemad on suuresti määranud olemasolev allikmaterjal, s.

Teisest küljest on teemade valikul olnud taotluseks haarata uurimusse võimalikult palju linnaelu tahke. Eelistatavalt on tähelepanu pööratud linna igapäevaelu aspektidele, nagu linnakodaniku elamu ja elukeskkond, perekond, naise positsioon linnas jms. Mõistagi ei ole pretendeeritud ammendada kõiki Uus-Pärnu vanema ajaloo võimalikke teemasid. Et käsitlus ei jääks liiga kitsastesse raamidesse, on Uus-Pärnut võrreldud Liivimaa teiste väike- või suurte linnadega.

Ainult piisavalt laiapõhjaline uurimus laseb välja selgitada ja sõnastada Liivimaa väikelinna ning väikelinliku eluviisi peamised iseloomulikud jooned. Kõige paremini on uurimustega kaetud Tallinna vanem ajalugu, väikelinnade osas on asi problemaatilisem ning see on tööd kahtlemata mõjutanud.

Mõistagi Daniel Schwartz Share Option Tehingud pääse mööda Euroopa väike linnaajaloo laiemast tagapõhjast, kuid Uus-Pärnu võrdlus Euroopa teiste väikelinnadega ei ole käesolevas uurimuses omaette eesmärk.

Antud juhul on pigem taotluseks Daniel Schwartz Share Option Tehingud ja määratleda väikelinna osa Liivimaa sotsiaalsetes ning majandus- ja kultuuriprotsessides keskaja lõpul ja varase uusaja algul. Väitekirja esimeses, küllaltki andmetihedaks kujunenud peatükis käsitletakse Uus-Pärnut ja selle elanikkonda Samuti on küsimuseks, millistest sotsiaalsetest ja rahvuslikest elementidest moodustus linna elanikkond ning mis piirkondadest asusid inimesed Uus-Pärnusse elama.

Suhted oma maahärraga olid iga linna jaoks võtmelise tähtsusega, sellest tulenevalt käsitleb järgmine peatükk Uus-Pärnu suhteid Liivimaa orduga ning Pärnu komtuuriga kui orduvõimu kohapealse esindajaga.

Edasi on tähelepanu all linna omavalitsusorgani — rae — koosseis ja tegevus. Keskseks küsimuseks on, mis iseloomustas väikelinna juhtimist ja majandamist. Kahes järgmises peatükis on tähelepanu all linna kaks peamist sotsiaalset seisust — kaupmehed ja käsitöölised. Ühtlasi sisaldavad need ülevaadet väike- Joachim Kuhles. Norbert Angermann, Ilgvars Misāns, Hg. Lüneburglk 52— Europas Aufbruch in die Neuzeit — Stuttgartlk ; vrd Paul Münch. Lebensformen in der Frühen Neuzeit.

Berlinlk 14— Uus-Pärnus elanud teiste seisuste ja sotsiaalsete kihtide esindajaid aadlikke, palgatöölisi jt ei ole vaadeldud omaette peatükis, vaid olemasolevate raames. Edasi leiavad uurimuses käsitlemist perekond, abielusuhted ja naiste osa Uus- Pärnu linnakogukonnas.

Väitekirja lõpetavas peatükis on vaatluse all kiriklikud olud ja usuelu Eesti ala linnade vanema ajaloo uurimine Linna, ükskõik kas suurt või väikest, tuleb Eesti keskaja ajaloos igal juhul pidada oluliseks faktoriks. Keskaja Liivimaa majanduslikus, kultuurilises, poliitilises ja sotsiaalses arengus oli linnal täita tähtis roll. Ometi on eesti ajaloolased varasemal ajal nagu pisut põlanud linna vaatlemist, keskaja linna suhtuti kui võõrkultuuri kantsi, võõrnähtusesse, millel maa põlisrahva, s.

Nii pole imestada, et Eesti ala linn on olnud Saksa Ordu Liivimaa haru ning Saare-Lääne ja Tartu piiskopi valitsemisajal rohkem baltisaksa kui eesti ajaloolaste uurimisobjekt.

Kõige kaalukamad tööd valmisid keskaja Tallinna ajaloost, siinkohal tasub mainida kas või Eugen von Nottbecki ja Wilhelm Neumanni ühisteost. Teerajajaks oli selles kahtlemata Paul Johansen.

Kenkmaalt, samuti 17 Vrd Eesti rahva ajalugu. Toim Juhan Libe, August Oinas jt. Tartulk —, jj. Nottbeck, Wilhelm Neumann. Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval. Reval Keskaja Tallinna ajaloo üksikküsimustele pühendatud baltisaksa ajaloolaste artikleid ja uurimusi ei jõua siinkohal kokku arvama ning üles lugema hakata. Eestlane Tallinna Linnaarhiivi allikate kajastuses. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen Reval.

III, Heft 1,lk 41— Ilmunud ka eestikeelses tõlkes. Sakslane ja mittesakslane keskaegses Tallinnas. Tartulk — Studien zur Geschichte der lettischen Bevölkerung Rigas im Mittelalter und II kd. Toim Hans Kruus. Tartulk 83—, — Narva ajalugu. Taani ja orduaeg. Narva Rahvus- ja sotsiaalvahekordade teravnemine Tallinnas XVI sajandi esimesel poolel. Tallinnlk 83— Kaubandus ja linnad keskajal. Koost Evald Blumfeldt. Tartu linnauurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud.

Tartu Selle Tartu ajaloo näol on tegemist tähelepanuväärse saavutusega — on püütud linna ajalugu kompleksselt käsitleda, kõige suurem tähelepanu aga on asustusajalool.

Sellist käsitlust koostati ka Tallinna kohta, paraku see käsikiri hävis.

liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. uurimus uus-pärnu ajaloost

Siia ritta võib lugeda ka üldkäsitluste raames ilmunud 12 H. Sepalt pärinevad viimased üldistavad, võib öelda kontseptuaalsed Eesti keskaja linnaajaloo käsitlused. Hilisemal ajal on küll üksikküsimusi süvitsi uuritud, kuid üldkäsitluseni nõukogudeaegset ajalookirjandust ei saa arvestada pole veel jõutud. Seda perioodi iseloomustab peaasjalikult mitu üldkäsitlust, kas ühe linna ajalugu esiajast tänapäevani 26 või linnaajaloo käsitlus Eesti ajaloo üldteoste raames, 27 kus keskaja linnale kuulus suhteliselt tagasihoidlik osa.